Vabandust, et teema kaaperdan. Olen sihi kaotanud, elasin ja töötasin pikalt eesmärgi nimel, mis ei saanud teoks, jätsin eraelu ja suhted kõrvale. Tunnen ennast läbikukkununa, tööalaselt ummikus ning ei oska ega julge suhteid luua. Kuidas sellest seisust välja tulla? Mõtlen viimasel ajal tihti, ühe mehe peale kooliajast, kellega mul oli keemia. Mõtlen, et kas midagi oleks võimalik meie vahel või distants ja aeg muudavad asja võimatuks. Ette tänades.
↧