Tõelise infoga on nii, et keegi ei tule sulle seda avaldama, ise pead otsima ja ära tundma ja kildhaaval kokku panema. Tõde on kohutav (tõe otsimist ja sellega silmitsi seismist on ammust ajast kujundlikult kirjeldatud kui võitlust lohega - see on kõige raskem situatsioon maises elus, mis inimesele osaks võib saada; ning sellesse ei satuta juhuslikult, ilma vastavate püüdlusteta).
Sa seisad silmitsi pimedusega/ varjatud aladega, mis peitusid su enese alateadvuses, kuni see osa sinust, mis kardab/viskleb emotsioonide käes/endale tõde tunnistada ei taha jne, SUREB.
Kui sa ei ole selleks võitluseks valmis, kukud ise kokku.
Et soovitud tulemust saavutada, peab olema piisavalt tark, tahtekindel ja ENESE VASTU AUS. See, mis meist alles jääb, on midagi tavalisest inimesest kõrgemat ehk siis parimal juhul me saavutame püsiva kontakti oma kõrgema minaga. Selleni jõudnud inimene mõistab ka koheselt, et seda uut teadmist ei saa niisama lihtsalt teistele selgitada. Mõnel puhul on see isegi ohtlik (varasematel aegadel satuti selle eest tuleriidale, nüüd võidakse sind mingiks pimeduseteenriks pidama hakata vms). Rääkida saab vaid teistele tõsiseltvõetavatele tõeotsijatele.
Kes õiget rada ära ei tunne, see lähebki rappa, ise sellest aru saamata. Järgmises elus üritab ehk uuesti. Paljudele ei pakugi tõe otsimine huvi, ja neil pole siis tegelikult õigust ka protesteerida, et miks tõde ja teadmisi välja ei jagata, kas keegi varjab jne.
On neid, kes varjaksid, ja neid, kes tahaksid, et inimesed teaksid rohkemat. Suurim takistus pole pahatahtlik info varjamine, vaid inimeste endi võimetus infost aru saada, isegi siis, kui see neile kandikul ette antaks.
Sa seisad silmitsi pimedusega/ varjatud aladega, mis peitusid su enese alateadvuses, kuni see osa sinust, mis kardab/viskleb emotsioonide käes/endale tõde tunnistada ei taha jne, SUREB.
Kui sa ei ole selleks võitluseks valmis, kukud ise kokku.
Et soovitud tulemust saavutada, peab olema piisavalt tark, tahtekindel ja ENESE VASTU AUS. See, mis meist alles jääb, on midagi tavalisest inimesest kõrgemat ehk siis parimal juhul me saavutame püsiva kontakti oma kõrgema minaga. Selleni jõudnud inimene mõistab ka koheselt, et seda uut teadmist ei saa niisama lihtsalt teistele selgitada. Mõnel puhul on see isegi ohtlik (varasematel aegadel satuti selle eest tuleriidale, nüüd võidakse sind mingiks pimeduseteenriks pidama hakata vms). Rääkida saab vaid teistele tõsiseltvõetavatele tõeotsijatele.
Kes õiget rada ära ei tunne, see lähebki rappa, ise sellest aru saamata. Järgmises elus üritab ehk uuesti. Paljudele ei pakugi tõe otsimine huvi, ja neil pole siis tegelikult õigust ka protesteerida, et miks tõde ja teadmisi välja ei jagata, kas keegi varjab jne.
On neid, kes varjaksid, ja neid, kes tahaksid, et inimesed teaksid rohkemat. Suurim takistus pole pahatahtlik info varjamine, vaid inimeste endi võimetus infost aru saada, isegi siis, kui see neile kandikul ette antaks.